Sunday 24 February 2013

Ilus oled, Isamaa!

Ei ole palju riike, mille lipu leiad loodusest. Meie oma on selline. Kui kunagi ammu netist selle esimese pildi leidsin, siis imetlesin seda tükk aega.

Täna ei kirjuta ma, mida Eesti riigi valitsusest arvan, ei ole see päev. Oleme uhked, et me oleme vabad, et meil õnnestus vaprate koolipoiste abiga saavutada iseseisvus. See, mis ei ole paljudel meist suurematel ja väiksematel rahvastel õnnestunud. Kui poleks esimest iseseisvusaega, küllap siis jagaksime tšetšeenide, baskide, uiguuride jt. saatust ja lootusetust kunagi oma riiki näha.

Aga kõige ülevam on tunne ikkagi laulupeol. Laulukaare all on tõesti uhke olla eestlane. Selline vaade, nagu teisel pildil, avanes eelmisel laulupeol sopranitele. Tõeliselt liigutav tunne.

Edit. Seda postitust kirjutades vaatasin kätlemistseremooniat. Riietust ei kommenteeri, protokolli ja etiketti ka mitte (v.a. see, et milline osa fraasist ÕLAD KAETUD naisterahvastele arusaamatuks jääb?).

Küll aga on mul täiesti võimatu vaadata Toomas Indrek Elvist peale avastust, et kõik žestid ja miimika meenutavad kangesti sütevaka- ja võrkpallisõpra I-d. Ei saa presidendina tõsiselt võtta :) Lihtsalt kohe kujutan ette I-d ja kuidagi ka tema iseloomujooned ja käitumine kandub üle, näiteks purjus peaga kahemeetriste matchode tantsule palumine, keset mitte temale asjassepuutuvat kaklust asjaosaliste käest kella küsimine. Arvake, mis temaga mõlemal juhul juhtus? Ei, pai ei tehtud...



Thursday 14 February 2013

Õnnetud abielud ei teki mitte armastuse, vaid sõpruse puudumisest*

Minu parimaks sõbraks on minu Abikaasa. Teistmoodi ei kujuta ettegi. Aga elu on mind kokku viinud ka teiste toredate inimestega ja seda enne oma Abikaasaga tutvumist. Aitäh, E ja K.

Küpsetasime Betiga oma parimale sõbrale (vaata ülevalt) muffineid (inspiratsioon E-lt). Kuna ta meil rohkem soolase toidu sööja, siis valmisidki soolased muffinid.

Minu praegune kapasiteet seoses Beti ilmumisega meie ellu on Vilma valmissegust basiilikumuffinid. Kuna poes oli lühis, siis sink ja muu hea (riivitav juust) jäi ostmata. Tükeldasin siis külmkapist leitud juustuvorsti ja viilutatud juustu juurde. Maitses nagu oleks pakipulbrist muffineid teinud. Mitte parim, aga küllalt normaalne, et vajadusel korrata.

Head sõbrapäeva!

*Friedrich Nietzsche on nii öelnud. Ma eriline Nietzsche pooldaja ei ole, aga see siin peab minu jaoks paika.
**kuna enda kõige-kõige paremaks sõbraks pean ikkagi iseend, siis proovisin ka paar muffinit ise enne Abikaasa tulekut ära :-)