Niisiis sain ma uue kodulooma kätte. Teda tuleb mul veel kodustada (loe: kasutama õppida). 21. juunil tegin siis vanilje-piimajäätise Angelika Kangi raamatust "Jäised ahvatlused" (retsept oli tegelikult mandlijäätise jaoks, aga jätsin need ära ja lisasin vaniljesuhkrut, päris asja mul polnud). Tükk maad parem kui poevärk, aga minu jaoks liiga palju suhkrut ja liiga munane maitse. Eile, s.o. 25. tegin maasikajäätist tavalise vanilje koorejäätise retsepti järgi samast raamatust, lisasin püreeritud maasikad, mida sai liiga palju. Siiski on maitse väga hea.
Enamus teisi jäätisi on poes talutavad, aga "maasikajäätis" on kohutav, kuna maasikaid seal enamasti pole või on mingit muud kräppi pandud hulka. Seda parem on enda kodune aus maasikajäätis. Olen varem teinud ka kondentspiimajäätist ja maasikamaitseline meeldis neist enim.
Aga mida teha ülejäänud munavalgega. Esimesel korral lisasime 2 muna ja mees tegi meile hommikul omletti, teisel aga vaatasin juba kaugemale ja kõrgemale.
Besee... Ah et mina... No see on ju nii keeruline, raudselt läheb nässu! Kuna mehel on täna sünnipäev, siis lugesin Nami-Nami foorumist teema läbi ja küpsetasin... PAVLOVA. Maasikahooaeg ka parasjagu. Eile siis küpsema ja jahtus öö läbi. Oli pealt krõbe ja pruunikas, seest pehme. Panin hommikul siis tagurpidi taldrikule, nagu foorumis soovitas, et maitsed rohkem imbuks. Sõitsime selle põhjaga uhkelt ämma juurde, kus ootasid värskelt korjatud maasikad. Vahustasin vahukoort, nätaki võitükid sees, aga täna oli ka kohutavalt palav ilm, võis muuhulgas sellest olla. Õnneks sain miksri pidama enne kui väga hullusti läks. Lisasin paar teelusikatäit suhkrut ja ühe vaniljetoru, peale värsked maasikad. Kook läks külmkappi ja sõime mitme tunni pärast.
Maitse oli hea, aga kook oli kuidagi ära vajunud, ka polnud põhi ja küljed enam väga krõmpsud. Untsu ei läinud, aga see on kook, mis tuleb kiiresti valmis teha ja kohe lauale panna. Ilmselt läheb kordamisele.
