Meie imetegu

Pole just käsitöö, kuid olen millegi muu suurega hakkama saanud. Siin on meie suur imetegu Elisabeth, kes sündis teisipäeval, 11. septembril (9/11) Kell 21.00. Oleme nüüd kuu aega lapsevanema ametit harjutanud ja tänu Betikesele on see lihtne. Ta on nimelt väga hea laps.

Beti sündis erakorralise keisrilõikega ja mina sain ta Abikaasa käest enda juurde kohe kui mind oli kokku õmmeldud ja intensiivi viidud. Nii me siis tutvusime üksteisega seal öö läbi, Abikaasa saadeti koju. Kuigi ma ei saanud/julenud öö läbi magada, kuna kartsin, et keeran Betikesele peale (rumal kartus, arvestades, et ma olin liikumatu, valus oli), olen tagantjärele tänulik, et saime kogu aeg koos olla.

Betikest tõstma ei olnud ma võimeline ja seetõttu ei teadnud ma järgmise hommikuni, milline ta välja näeb, nägin ju ainult tema pead ülaltvaates. Üritasin siis öösel pilti teha, et näha tema nägu. See pilt on mulle kuidagi väga tähtsaks saanud, sest meenutab mulle esimest ööd koos Betikesega.